Juba homme on jaanipäev. See on paljude jaoks suve üks oodatumaid tähtpäevi. Kas olete aga mõelnud, et mis peitub selle traditsiooni taga tegelikult? Millised olid kombed meie esivanemate ajal, mil jaanipäev tähendas palju enamat kui sõpradega lihtsalt jaanilõkke ümber süüa-juua ja juttu ajada? Ja milliseid neist elus hoida ka praegu, et näiteks puhastada nii enda keha kui vaimu?
Jaanipäev ja selle nimi
Jaanipäeva tähistatakse Eestis 24. juunil. Sellele eelnevat päeva nimetatakse jaanilaupäevaks ja nendevahelist ööd jaaniööks. Just jaaniöö on see aeg, mil nii Eestis, Lätis kui ka põhjamaades tähistataks seda jaanitulede süütamisega.
Jaanipäeva nimetus pärineb kirikukalendrist tähistades ristija Johannese sünnipäeva.
Jaanipäeva kombed ja traditsioonid
Läbi aegade on jaanipäeva keskseks sümboliks olnud jaanituli. Selle juures tantsiti, lauldi ja alati olid kohal ka pillimehed. Need tegevused on suuresti ka tänapäeva üle kandunud.
Küll aga on varasemalt jaanipäeva seostatud hoopis enamate uskumuste ja traditsiooniliste tegevustega, kui seda praegu. Seda on peetud isegi kõige traditsiooniderikkamaks tähtpäevaks, sest kätkeb endas ju kõigest kahte päeva, mille sisse peab mahtuma mitmeid riituslikke tegevusi.
Tuli
Nagu varem juba mainitud – tuli jaanitule näol, oli ja on ka praegu kesksel kohal. Tulele omistati puhastav toime, mistõttu avanes selle abil võimalus vabaneda kõigest halvast ja mittesoovitavast, ennekõike kurjadest üleloomulikest jõududest. Samuti pidavat jaanitulel käimine tooma suurt tulu ja õnne ning seepärast pidid sinna minema kõik, kellel jalg vähegi kandis.
Ka praegu pööratakse palju tähelepanu sellele, et jaanituli oleks võimalikult suur. Hakatakse ka ju maakodudes juba tükk aega enne lõkkematerjali koguma ja kokku kuhjama. Eesmärk ikka olla „naabrist parem“ ja püüda kaugemal olijate pilke ning tähelepanu.
Saun
Saunaskäimise traditsioon oli tugev nii aastaid tagasi, kuid on seda ka praegu. Õige sauna juurde kuulub kindlasti ka saunaviht, millega end nuhelda, et pattudest vabaks saada. Kui kõik haigused ja mured on viha sisse ära vihutud, tuleb see ära kuivatada ja jaanilõkkes ära põletada.
Sauna tuleks minna aga värske vihaga ja ideaalis tuleks see teha 9 liiki puudest ja lilledest.
Kui vihtlemise vahepeal soovid seltskonda minna, siis on abiks saunaseelik.
Õlu
Õllejoomine jaanitule juures on väga vana komme ning seda on kasutatud lisaks keelemärjukesele ka ohvrijoogina. Läbi sajandite on valmistatud jaaniõlut kodudes.Tänapäeval see aga nii levinud ei ole ja piirdutakse enamjaolt ikka poeriiulitel pakutava valikuga.
Mõisate ajal olid õllepropageerijateks tihtipeale mõisnikud ise, kes seda lihtrahvale siis jagas. On öeldud ka, et piduliste joomisele utsitamisega püüdsid baltisaksa parunid varjutada klassivastuolusid ning näidata endid heategijaina.
Lillepärg ja sõnajalaõis
Sõnajala õitsemise muistend jaaniööl on levinud lisaks Eestile ka mitmel pool mujal. Samuti saatuse ennustamine jaanilille abil. Uskumuste järgi õitseb sõnajalg kord aastas jaaniööl. Selle õnnelik leidja saab suure rikkuse ja erilisuste osaliseks ning oskuse rääkida salakeeli.
Üks laialt tuntumaid kombeid on ehk lillepärja valmistamine ja selle ööseks padja alla asetamine, et unenägudes oma tulevast kohata. Kusjuures niivõrd oluline ei olegi nende taimede / lillede liigid, mis pärjas kasutusel on, kui see, et erinevaid liike oleks kokku 9. Oluline on ka see, et lilli korjataks üksinda. Ennustamise viise oli / on ka mitmeid teisi ja nad on sarnased uusaastaöö omadega.
Kiigud
Ka kiikudele omistatakse puhastav toime, mis peaks saavutatama läbi õhu liikumisega. Traditsioon oli tugev nii aastasadu tagasi kui ka tänapäeval.
Uued kombed – autolipud
Jaanipäeval on kombeks minna just linnast kaugemale. Et aga juba sõidu ajal pühasid tähistada, on kombeks saanud maale sõites ka auto lippudega ära ehtida. Kingiabist 2 autolippu soodushinnaga.
Meeleolukat jaanipäev Kingiabi poolt!